Miks on mu tavalised menstruatsioonid muutunud vererohkemaks?

Kas oled ka seda kogenud? Aga kõigepealt räägime, mis on tavaline menstruatsioon.

Tavaline menstruatsioon tähendab, et kogu tsükkel (päevade arv ühe menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni esimese päevani) on 21-35 päeva (puberteedieas 21-45 päeva) ja varieerub mitte rohkem kui +/- 5 päeva.

Jagame ühe jälgija lugu, mis ajendas meid asja uurima ja vastuseid otsima:

"Olen 26-aastane. Minu verejooks oli varem oluliselt heledam, kuid umbes kuus kuud tagasi muutus see drastiliselt ja hakkasin väga tugevalt veritsema. Nelja menstruatsioonipäeva jooksul pean samaaegselt kasutama nii sidet kui ka tampooni ja isegi siis lekib see mõnikord. Mul on olnud rohkem kui üks selline juhtum. Hakkasin isegi kõigi nende toodete kõrval kasutama menstruatsioonipesu. Olen mures, sest selline muutus annab millestki märku. Püüan sellest aru saada, külastasin günekoloogi, kuid nad ütlesid, et see on normaalne. Ma ei ole valmis uskuma, et see on normaalne... Nii et ma ei anna alla ja püüan ise rohkem teada saada. Aitäh."

Küsisime naistearst-günekoloogilt, endobiogeneetika spetsialistilt ja sertifitseeritud naiste neurofüsioloogia treenerilt dr Laura Kronlachnerilt, miks see võib juhtuda ja mida teha, kui tavaline menstruatsioon muutub.

Põhjused

Põhjused võib jagada kaheks:

1. Struktuursed – muutused emakas, mida saab tuvastada günekoloogilise ultraheli abil.
2. Funktsionaalsed – kui emakas muutusi ei ole.

Kõige levinumad struktuursed põhjused:

• Emaka polüübid
• Emaka fibroidid
• Adenomyosis (emaka endometrioos)
• Endomeetriumi hüperplaasia

Võimalikud funktsionaalsed põhjused:

• Liigne östrogeen
• Progesterooni puudus
• Hüpotüreoidism (kilpnäärme alatalitlus)
• Rauapuudus (põhjustatud tugevast veritsusest, tekitades "nõiaringi")
• Antikoagulantide kasutamine
• Vaskspiraal

Arstivisiit ja lisatestid

Struktuursete põhjuste välistamiseks tuleb alati esmalt arsti juurde minna. Funktsionaalseid põhjuseid saab tuvastada või kahtlustada kaebuste hindamise ja täiendavate testide abil:

• Täielik vereanalüüs ja ferritiin – raua puuduse ja/või aneemia hindamiseks
• TSH – võimaliku kilpnäärme talitlushäire kontrollimiseks
• Sooliste hormoonide testid sobival tsükli ajal
• Endobiogeneetiline uuring ja konsultatsioon – kogu hormonaalsüsteemi (sealhulgas sooliste hormoonide tasakaal) ja närvisüsteemi põhjalikuks hindamiseks. Ainult põhjuse tuvastamise või vähemalt kahtluse korral saab valida tõhusa ravi.

Liigne östrogeen

Liigne östrogeen võib koguneda, kui seda ei töödelda tõhusalt ja ei eemaldata kehast korralikult. Nende protsesside sujuvuse tagamiseks on oluline säilitada maksa ja soolestiku tervist. Siin on mõned näited, kuidas seda teha:

• Kasuta maksa toidulisandeid piimaohaka, võilille ja artišokiga
• Kasuta kvaliteetseid probiootikume ja toida neid prebiootikumidega (fermenteeritud köögiviljad, kiudained jne), kuna head soolebakterid aitavad kaasa östrogeeni õigele töötlemisele
• Tarbi piisavalt kiudaineid, et tagada töödeldud östrogeeni tõhus eemaldamine soolestikust (25-35 g/päevas, väga sobivad on nisu- ja kaerakliid)
• Väldi alkoholi

Ksenoöstrogeenid

Teine oluline samm on ksenoöstrogeenide vältimine. Need on keskkonnas leiduvad ained, mis kehasse sattudes seostuvad östrogeeniretseptoritega ja võivad põhjustada negatiivseid mõjusid. Kus neid leidub?

• Kosmeetika: parabeenid, bensofenoon
• Plastik: bisfenool A, ftalaadid
• Toit: herbitsiidid, insektitsiidid, värvained
• Hügieenitooted: madala kvaliteediga tampoonid, sidemed, pesukaitsmed
• Ebapuhtad puhastusvahendid
• Kahjuks pole nimekiri ammendav...

Põletikutausta vähendamine

Keha põletikutausta vähendamine võib samuti pidurdada tugevat verejooksu. Ibuprofeeni kasutamine veritsuse ajal võib vähendada verekaotust kuni 50%. Kuid põletikku saab vähendada ka loomulikul teel, et sellist tugevat verejooksu esmalt vältida. Siin on mõned viisid:

• Väldi lehmapiimatooteid
• Liiguta regulaarselt
• Väldi veresuhkru tõusu
• Kasuta kurkumi toidulisandeid (piperiiniga)